November 30, 2011

Tükike Norramaad

Juba mônda aega olen pannud tähele, et Pôhjamaade ajakirjadest on firma Piece of Norway  reklaamid... kuna ma spordiriiete suur fänn ei ole (st ostan neid vaid siis, kui uusi vaja!) pole sellele firmale suurt tähepanu pööranud. Aga täna jäi kuidagi pilk pikemalt peale, sest need veidi rahvuslikus stiilis jumpsuit'id on ju küll lahedad! Selline mônus-mugav koduriie... ja ei näe ju üldse mitte paha välja! :-)

November 29, 2011

Raamatute lummuses ehk üks lahe tapeet!

Mônulesin eile ôhtul lugedes "Elle interiör" viimast numbrit. See ei ole küll mu absoluutne lemmik(sistusajakiri), aga siiski alati jääb pilk peale mônele lehele, kus on midagi huvitavat ja teistmoodi. Nii ka seekord!
Tapeedid on mulle alati meeldinud. Ma kohe ei kujuta ette oma kodu päris ilma tapeedita- see kiiks on mul lapsepôlvest peale olnud ning ilmselt tänu vanematele ja vanavanematele, kes vahetasid mu sünnikodus tapeete... ikka kohe päris tihti!
Nii et kui ma kuskil mônda lahedat tapeeti näen, siis tahaks kohe midagi ümber teha ja selle uue tapeedi seina panna! Eile jäi silma see Mr. Perswall  Library - Colourful knowledge tapeet- nii lahe, selliseid raamaturiiuleid olen ma alati imetlenud (kuigi olen aru saanud, et päriselus on sellist kaunist värvimaailma raske raamaturiiulisse tekitada ja väga ebapraktiline on ka (raamatuid ei leia pärast üles st saate aru, et olen seda kodus kord isegi proovinud :-)). Tapeedina sellised raamaturiiulid koju tekitada- see oleks samas super lahe!  

November 27, 2011

Kaunist advendiaja algust!



Meil on küll täna väiksemat sorti vapustused üle elatud, aga loodame, et nüüd edaspidi ootavad nii meid kui ka teid ees vaid rahulikud ja tormivabad päevad!
 

November 26, 2011

Tchaikovsky

... reedeõhtused maitseelamused restoranist Tchaikovsky. Suurepärased road ja hea vein toredate sõprade seltskonnas ülikülluslikus interjööris (mis huvitav küll siiski silma väga ei riivanud) taustaks elav muusika (viiul, tšello ja klaver)... kõlab nagu ideaalne reede kuskil teises, ideaalses maailmas, kas pole? Mõnikord harva siiski võib, eks!? ;-)

November 22, 2011

Ilusate asjade maailm







Kui ma oma lapsepôlvele môtlen, siis olen täiesti kindel, et mul oli ônnelik lapsepôlv.
Peale super vanemate ja vanavanemate, oli mul suurte pehmete valgete rüüuvaipadega armas kodu Lillekülas (tänapäeval on sellel Tallinna linnaosal nimeks Kristiine :-)) – lilli täis aed, kus sai emmele ”palemaid lilli” noppida (st ôienuppe pealt ära korjata), sõbralikult saba liputavale Kudil järgi joosta ja hiljem vennakesega rattaga võidu sõites põlvi katki kukkuda (st mina alati kukkusin ja tema kihutas eest…). Lapsepõlvest on meeles veel magusaid lôhnu täis köök, kui Memme seal tainast sôtkus ja uhked kringleid tegi, tema käsitööd ning muidugi tema maast laeni suur portselanikapp. Ma tean, et iga see väike kild lapsepôlvest on minusse mingi jälje jätnud.
Kui ma oma mänguasjadele môtlen, siis mulle samas ei meenu ühte väga lemmikut- olid mõned kaisukarud, üks lahe ahvipoiss, nukkusid oli muidugi hulgim, aga et oleks üks kindel lemmik olnud, seda ei mäleta. Küll aga mäletan, et kui ükskord, kui olin nii ca 6-aastane, läksime külla minuga pea ühevanusele Inglile, kes oli just hiljuti saabunud tagasi oma emaga Kanada-reisilt (mõelge... välismaalt!). Mäletan selgesti, nende Rataskaevu tänava korterit ja siis seda, et keset seda melu kutsus Ingel mind vaikselt kõrvale ja näitas mulle oma kahte tuliuut Barbie-nukku - nukud kontsakingadega ja imeôhulistes kleitides. Süda jättis lööke vahele... ja seda mitte kadedusest vaid sellepärast, et nad olid nii imelised. Ja veelgi enam, Inglil oli ka üks mängutoos, mille keskel keerles imekaunis baleriin… Need asjad, need olid nii ilusad, et ma vist isegi ei julgenud neist unistada ja ammugi veel siis jõuluvanale kirjutada, et sooviksin ka …
Tänapäeval on olemas Barbie-nukkusid igas variandis, mängutoose suuremaid ja väiksemaid (kuidagi ei avalda mingit muljet need asjad)… värvikirevates mänguasjapoodides käimine tekitab mulle pigem peavalu ja stressi, kui rõõmu. Samas osade mänguasjade nägemine tekitab minus endiselt sellise magusa nostalgiatunde- lapsepõlvetunde- sellise, nagu ma siin ülal teile kirjeldada püüdsin. Tahaksin ka jälle laps olla ja mängid... jah, just ise! :-)
Ma tean tublisid emmesid, kes ise oma lastele nukkusid meisterdavad- need on kindasti lastele armsamad, kui poeasjad! Aga kui ise oskusi ja aega napib, siis näiteks siit Lelumari’st  peaks küll iga emme on tibule midagi toredat leidma. Nüüd, kui te nüüd selle postituse lugemisega siia olete jõudnud, siis arvate kindlasti, et see ongi peidetud reklaamilugu, aga ”ei” ….st tegelikult ”jah”… on küll mõnes mõttes reklaam, aga just sellepärast, et nende mänguasjade taga on armas lugu ja asjad ise on ka armsad. Ja kui neid toredaid mänguasju müüvad ka inimesed, on kes on tublid emmed ja asjale 100% pühendunud, siis ei pelga ma neile reklaami teha vaid soovin neile palju-palju jôudu ja edu!

Ja kui nüüd juba reklaami tegemiseks läks, siis... kui te tahate jõuluvanale teada anda, kust pisikestele printsessidele ja mereröövlitele kingitusi leida, siis üks võimalus on ka siin- lastele.ee. Jälle üks armas sõbranna, kes müüb imearmsaid asju lastele.

Tundub, et ma tunnen ainult ilusaid ja häid inimesi…aga see vist ongi nii! :- )
                                                           ♥ ♥ ♥
FOTOD: Lelumari.ee ja Lastele.ee

November 20, 2011

Hallahommik

Pole ammu saanud fotokat kätte võtta, aga tänane hommik lausa kutsus välja- päike ja karge külm. Viimased vaprad roosid, mida ma ei raatsinud ära lõigata, olid imekaunid hallakandid endale ümber saanud... pruunid, kuivanud lehed maas sillerdasid kuidagi hõbedaselt

....ilus, aga kuidagi nukker...     

November 15, 2011

Aasta jôulukink?

Juba aastaid-aastaid on Rootsi Kaubanduse uurimise insituut (Handelns utredningsinstitut) andnud rahvale teada, mis on ”Aasta jôulukink” Rootsis. Erinevate küsitluste, uuringute kaudu püütakse leida see kink, mida just sel aasta arvatavalt kôige rohkem ostetakse ja siis edasi kingitakse. (Ma ausalt ei tea, kas pärast pühi ka kuidagi kontrollitakse üle, et kas tôesti osteti seda kinki siis kôige rohkem, aga eks reklaamil on kindlasti suur môju! :-)). Seda ma mäletan küll, et kui aasta oli 1997, siis oli Rootsit tôesti tabanud elektrooniliste koduloomade maania- nende nunnude mänguasjade reklaamid jooksid telekast hommikust-ôhtuni ja ma arvan, et enamus Rootsi lapsi said sel aastal jôuluvanalt kingiks just haukuva ning saba liputava mängulooma! ;-) Aga vaadate siis, millised on "Aasta kingid" Rootsis olnud:
1988: Leivaküpsetusmasin
1989: Videokaamera
1990: Wokipann
1991: CD-mängija
1992: TV-mäng
1993: Parfüüm
1994: Mobiiltelefon
1995: CD-plaat
1996: Internetipakett
1997: Elektrooniline mänguloom
1998: Arvutimäng
1999: Raamt
2000: Dvd-mängija
2001: Tööriistad
2002: Kokaraamat
2003: Müts
2004: Ôhuke TV
2005: Pokkeri mängukomplekt
2006: Audioraamat
2007: GPS-seade
2008: Emotsioon (SPA-külastus, reis, kinopiletid, kontsert)
2009: Nôelamatt
2010: Ipod/Ipad vôi sarnane
Ja sel aastal, aastal 2011, on aasta kingiks… toidukott! St toidukaupadest kokku seatud kingikott. No mulle tundub, et Evelin Ilves on seda kingikoti teemat meil juba tükk aega populariseerinud ja meie väliskülalistele eestimaise talu- ja mahekaubaga toidukorve kinkinud- aga kas sellest vôiks saada ka Eesti ”Aasta jôulukink?”.  

November 10, 2011

Inspireeriv november

Jah tôsi see on- inspiratsiooni, ilu ja imetlust on kohe küllaga, kui kaks superfotograafi ühe fotosessiooni ette vôtavad- üks kaamera taga ja teine ees. Vaadake siia, lihtsalt super fotod! November, mis muidu on selline suht kurblik, porine ja hall kuu, on saanud täiesti uue näo- lummavalt naiseliku.
Igal juhul imetlen neid naisi: Annika Metsla oli see, kes jäädvustas ilu ja Marilin Leenurm oli ilu kehastuseks.
Foto: Annika Metsla

November 9, 2011

Novembri vaarikad

...uskumatu, aga tõsi- koduaiast sai täna peotäie vaarikaid noppida (samas hommikul on vaja autoaken jääst puhtaks kraapida!).
Fotosüüdistus on siin, paremat fotokat polnud küll käepärast, aga marjad nägid väga isuäratavad välja ja lapse sõnul olid ka väga head! ;-)

November 3, 2011

Maali maalib! :-)

Täna hommikul tööle sôites räägiti raadios lastetubadest- mööblist ja muust. Mina olen ka viimasel ajal natuke meie laste tuba "tuuninud" ja kaunistanud. Kuigi ma olen varasest noorusest peale kunstiklassis käinud (ja kui sügavalt järgi môelda, siis isegi kirjakunsti ehk kalligraafia eriklassi lôpetanud), siis ega seda PÄRIS kunstiannet minu sees ikka suurt pole! ;-) Samas, ega need kunstitunnid nüüd päris mööda külge ei ole ka maha jooksnud ja vôibolla on isegi mingi jälje jätnud! Igal juhul on see andnud huvi ja julguse "kunstiteemaliste asjadega" tegeleda. Nii oli mul julgust, siis juba üle 5. aasta tagasi (kui ma alles meie Johannat ootasin) alustada suht suure, vaba käega tehtud seinamaalinguga laste (st. tol ajal veel vaid ühe lapse) tuppa.
Turnisin siis lae all oma suure kôhuga ja sain lossi valmis- alt vaadates küll veidi kööbakas, aga pole viga.... no selline veidi naivislik, siin on näha! :-) Siis sai  veel loodust sinna joonistatud- lilli, liblikaid ja siis nii ta jäi... kedagi teist ei häirinud see pooleli "maalisein", aga mina ise teadsin, et see ei näe välja nii, nagu ma plaanisin. 5 aastat möödus, vaatasin seda seina ja siis nüüd nädalajagu päevi tagasi vôtsin jälle pintslid kätte ja maalisin edasi. Tegin seinale ka väiksesed pildiraamid, kuhu lapsed saavad oma pilte väljanäitusele panna. Esimesel päeval oli neil kohe väljas sôbranna Lisette pildinäitus- tal on toredad ja värvirikkad tööd.
Ja siis saab erinevad tegelasi "maaaliseinale" elama panna. Nii elavad nüüd seal lôbusalt koos Muumipere ja kôrbes rändav elevandipoiss. Arturiga plaanisime môned rongid ja autod ka sinna juude tekitada, aga selleni pole veel jôudnud.Ühesônaga on meil nüüd lastetoa seinal selline pop maal, mida lapsed saavad vastavalt oma äranägemisele muuta ja oma lugu jutustama panna (ja kui ära tüütab, siis on olemas valge värv ja suur värvirull.... ).