December 31, 2011

Lumi tuli maha...

... ja valgeks läks maa... aasta viimasel päeval!
Head aastavahetust!

December 30, 2011

Aastavahetuse lainel...

...ja mõtted liiguvad (kahjuks!) taas toidule. Tahaks midagi erilist, vähe ja kerget, aga samas imemaitsvat. Midagi sellist, nagu siin äkki... ??
Fotod: alltommat

December 29, 2011

Jaapani lilleilu

Ma pole viimasel ajal saanud üldse käsitööga tegeleda- tahaks viltida, fimo ehteid teha... no ei ole aega olnud lihtsalt! Seda enam tunnen ma aga rõõmu, kui teised ilusaid asju teevad ...ja eriti, kui nad teiste heaks neist hiljem ka loobuda raatsivad :-). Nii näiteks oli jõuluvana mu armsa sõbranna Jane poole jätnud kingi Johannale - imekena roosa peaehte. Johannale meeldib see nii väga, et me preili ei taha sellest isegi magamisajaks loobuda! :-) Selle peaehte on teinud Jaanika, kelle blogi asub siin. Oli mulle meeldivad need tema Jaapani volditud lilled. Ma laenasin tema blogist ka selle üksiku õie pildi, et te ka näeksite, kui kaunis see volditud õis on!
Aga Jaanika blogis on muidugi ka muid ilusaid asju ning häid ideid... no näiteks kuidas saab käsitöö firmaüritustega siduda!

December 24, 2011

December 14, 2011

Valged jõulud

Meil on sel aastal kuusk ehitud valgete ehetega... no nagu tavaliselt :-) Ei, tegelikult on mõned uued ehted ka, südamed on Lelumarist ja mõned uued käsitööehted ka, Anu ilusate  heegeltööde kõrval.

Kuidas sünnivad imelised jõulud?

...umbes kuidagi nii... kui kohal on kaks imelist inimest, kes oskavad kõik tavalise imeliseks muuta, tack Anna och Carina, ni är underbara!

December 4, 2011

II advent

...oli meil sel aastal pisut ehk liiga jõulune (st kuusk sai juba tuppa ja ehitud), aga teatud asjaoludel pidi see sel aastal nii varakult toimuma...
Kuna väljas on talvemeeleoluga kuidagi kehvasti, siis toas on meil nüüd jõulud juba käes!
Lapsed olid vaimustuses (ja ise muidugi ka väga rahul!!) :-)

December 1, 2011

"Jôuluhull"

Kui te olete selline jôuluhull nagu mina st tahate hirmsasti sättida oma kodu hubasemaks, et tekitada sellist mônusat ootuse ôhkkonda, siis vaadake siia- Minna advendikalendrisse. See on küll eelmise aasta kalender, aga minu arvates ei mängi see mingit rolli... ideid on seal nii palju ja need kohe kindlasti ei vanane! Minna blogist  olen ma ka varem kirjutanud, mulle väga meeldib tema stiil ja ilmselt paljudele teistele ka, sest alates sellest ajast, kui mina tema blogi loen on tema tegemised aga aina suuremaid môôtmeid hakanud vôtma... blogi kôrvale on tekkinud raamat, nüüd varsti juba teine...! Mulle meeldivad sellised tegusad ja loovad inimesed! :-)
FOTO: Blomsterverkstad

November 30, 2011

Tükike Norramaad

Juba mônda aega olen pannud tähele, et Pôhjamaade ajakirjadest on firma Piece of Norway  reklaamid... kuna ma spordiriiete suur fänn ei ole (st ostan neid vaid siis, kui uusi vaja!) pole sellele firmale suurt tähepanu pööranud. Aga täna jäi kuidagi pilk pikemalt peale, sest need veidi rahvuslikus stiilis jumpsuit'id on ju küll lahedad! Selline mônus-mugav koduriie... ja ei näe ju üldse mitte paha välja! :-)

November 29, 2011

Raamatute lummuses ehk üks lahe tapeet!

Mônulesin eile ôhtul lugedes "Elle interiör" viimast numbrit. See ei ole küll mu absoluutne lemmik(sistusajakiri), aga siiski alati jääb pilk peale mônele lehele, kus on midagi huvitavat ja teistmoodi. Nii ka seekord!
Tapeedid on mulle alati meeldinud. Ma kohe ei kujuta ette oma kodu päris ilma tapeedita- see kiiks on mul lapsepôlvest peale olnud ning ilmselt tänu vanematele ja vanavanematele, kes vahetasid mu sünnikodus tapeete... ikka kohe päris tihti!
Nii et kui ma kuskil mônda lahedat tapeeti näen, siis tahaks kohe midagi ümber teha ja selle uue tapeedi seina panna! Eile jäi silma see Mr. Perswall  Library - Colourful knowledge tapeet- nii lahe, selliseid raamaturiiuleid olen ma alati imetlenud (kuigi olen aru saanud, et päriselus on sellist kaunist värvimaailma raske raamaturiiulisse tekitada ja väga ebapraktiline on ka (raamatuid ei leia pärast üles st saate aru, et olen seda kodus kord isegi proovinud :-)). Tapeedina sellised raamaturiiulid koju tekitada- see oleks samas super lahe!  

November 27, 2011

Kaunist advendiaja algust!



Meil on küll täna väiksemat sorti vapustused üle elatud, aga loodame, et nüüd edaspidi ootavad nii meid kui ka teid ees vaid rahulikud ja tormivabad päevad!
 

November 26, 2011

Tchaikovsky

... reedeõhtused maitseelamused restoranist Tchaikovsky. Suurepärased road ja hea vein toredate sõprade seltskonnas ülikülluslikus interjööris (mis huvitav küll siiski silma väga ei riivanud) taustaks elav muusika (viiul, tšello ja klaver)... kõlab nagu ideaalne reede kuskil teises, ideaalses maailmas, kas pole? Mõnikord harva siiski võib, eks!? ;-)

November 22, 2011

Ilusate asjade maailm







Kui ma oma lapsepôlvele môtlen, siis olen täiesti kindel, et mul oli ônnelik lapsepôlv.
Peale super vanemate ja vanavanemate, oli mul suurte pehmete valgete rüüuvaipadega armas kodu Lillekülas (tänapäeval on sellel Tallinna linnaosal nimeks Kristiine :-)) – lilli täis aed, kus sai emmele ”palemaid lilli” noppida (st ôienuppe pealt ära korjata), sõbralikult saba liputavale Kudil järgi joosta ja hiljem vennakesega rattaga võidu sõites põlvi katki kukkuda (st mina alati kukkusin ja tema kihutas eest…). Lapsepõlvest on meeles veel magusaid lôhnu täis köök, kui Memme seal tainast sôtkus ja uhked kringleid tegi, tema käsitööd ning muidugi tema maast laeni suur portselanikapp. Ma tean, et iga see väike kild lapsepôlvest on minusse mingi jälje jätnud.
Kui ma oma mänguasjadele môtlen, siis mulle samas ei meenu ühte väga lemmikut- olid mõned kaisukarud, üks lahe ahvipoiss, nukkusid oli muidugi hulgim, aga et oleks üks kindel lemmik olnud, seda ei mäleta. Küll aga mäletan, et kui ükskord, kui olin nii ca 6-aastane, läksime külla minuga pea ühevanusele Inglile, kes oli just hiljuti saabunud tagasi oma emaga Kanada-reisilt (mõelge... välismaalt!). Mäletan selgesti, nende Rataskaevu tänava korterit ja siis seda, et keset seda melu kutsus Ingel mind vaikselt kõrvale ja näitas mulle oma kahte tuliuut Barbie-nukku - nukud kontsakingadega ja imeôhulistes kleitides. Süda jättis lööke vahele... ja seda mitte kadedusest vaid sellepärast, et nad olid nii imelised. Ja veelgi enam, Inglil oli ka üks mängutoos, mille keskel keerles imekaunis baleriin… Need asjad, need olid nii ilusad, et ma vist isegi ei julgenud neist unistada ja ammugi veel siis jõuluvanale kirjutada, et sooviksin ka …
Tänapäeval on olemas Barbie-nukkusid igas variandis, mängutoose suuremaid ja väiksemaid (kuidagi ei avalda mingit muljet need asjad)… värvikirevates mänguasjapoodides käimine tekitab mulle pigem peavalu ja stressi, kui rõõmu. Samas osade mänguasjade nägemine tekitab minus endiselt sellise magusa nostalgiatunde- lapsepõlvetunde- sellise, nagu ma siin ülal teile kirjeldada püüdsin. Tahaksin ka jälle laps olla ja mängid... jah, just ise! :-)
Ma tean tublisid emmesid, kes ise oma lastele nukkusid meisterdavad- need on kindasti lastele armsamad, kui poeasjad! Aga kui ise oskusi ja aega napib, siis näiteks siit Lelumari’st  peaks küll iga emme on tibule midagi toredat leidma. Nüüd, kui te nüüd selle postituse lugemisega siia olete jõudnud, siis arvate kindlasti, et see ongi peidetud reklaamilugu, aga ”ei” ….st tegelikult ”jah”… on küll mõnes mõttes reklaam, aga just sellepärast, et nende mänguasjade taga on armas lugu ja asjad ise on ka armsad. Ja kui neid toredaid mänguasju müüvad ka inimesed, on kes on tublid emmed ja asjale 100% pühendunud, siis ei pelga ma neile reklaami teha vaid soovin neile palju-palju jôudu ja edu!

Ja kui nüüd juba reklaami tegemiseks läks, siis... kui te tahate jõuluvanale teada anda, kust pisikestele printsessidele ja mereröövlitele kingitusi leida, siis üks võimalus on ka siin- lastele.ee. Jälle üks armas sõbranna, kes müüb imearmsaid asju lastele.

Tundub, et ma tunnen ainult ilusaid ja häid inimesi…aga see vist ongi nii! :- )
                                                           ♥ ♥ ♥
FOTOD: Lelumari.ee ja Lastele.ee

November 20, 2011

Hallahommik

Pole ammu saanud fotokat kätte võtta, aga tänane hommik lausa kutsus välja- päike ja karge külm. Viimased vaprad roosid, mida ma ei raatsinud ära lõigata, olid imekaunid hallakandid endale ümber saanud... pruunid, kuivanud lehed maas sillerdasid kuidagi hõbedaselt

....ilus, aga kuidagi nukker...     

November 15, 2011

Aasta jôulukink?

Juba aastaid-aastaid on Rootsi Kaubanduse uurimise insituut (Handelns utredningsinstitut) andnud rahvale teada, mis on ”Aasta jôulukink” Rootsis. Erinevate küsitluste, uuringute kaudu püütakse leida see kink, mida just sel aasta arvatavalt kôige rohkem ostetakse ja siis edasi kingitakse. (Ma ausalt ei tea, kas pärast pühi ka kuidagi kontrollitakse üle, et kas tôesti osteti seda kinki siis kôige rohkem, aga eks reklaamil on kindlasti suur môju! :-)). Seda ma mäletan küll, et kui aasta oli 1997, siis oli Rootsit tôesti tabanud elektrooniliste koduloomade maania- nende nunnude mänguasjade reklaamid jooksid telekast hommikust-ôhtuni ja ma arvan, et enamus Rootsi lapsi said sel aastal jôuluvanalt kingiks just haukuva ning saba liputava mängulooma! ;-) Aga vaadate siis, millised on "Aasta kingid" Rootsis olnud:
1988: Leivaküpsetusmasin
1989: Videokaamera
1990: Wokipann
1991: CD-mängija
1992: TV-mäng
1993: Parfüüm
1994: Mobiiltelefon
1995: CD-plaat
1996: Internetipakett
1997: Elektrooniline mänguloom
1998: Arvutimäng
1999: Raamt
2000: Dvd-mängija
2001: Tööriistad
2002: Kokaraamat
2003: Müts
2004: Ôhuke TV
2005: Pokkeri mängukomplekt
2006: Audioraamat
2007: GPS-seade
2008: Emotsioon (SPA-külastus, reis, kinopiletid, kontsert)
2009: Nôelamatt
2010: Ipod/Ipad vôi sarnane
Ja sel aastal, aastal 2011, on aasta kingiks… toidukott! St toidukaupadest kokku seatud kingikott. No mulle tundub, et Evelin Ilves on seda kingikoti teemat meil juba tükk aega populariseerinud ja meie väliskülalistele eestimaise talu- ja mahekaubaga toidukorve kinkinud- aga kas sellest vôiks saada ka Eesti ”Aasta jôulukink?”.  

November 10, 2011

Inspireeriv november

Jah tôsi see on- inspiratsiooni, ilu ja imetlust on kohe küllaga, kui kaks superfotograafi ühe fotosessiooni ette vôtavad- üks kaamera taga ja teine ees. Vaadake siia, lihtsalt super fotod! November, mis muidu on selline suht kurblik, porine ja hall kuu, on saanud täiesti uue näo- lummavalt naiseliku.
Igal juhul imetlen neid naisi: Annika Metsla oli see, kes jäädvustas ilu ja Marilin Leenurm oli ilu kehastuseks.
Foto: Annika Metsla

November 9, 2011

Novembri vaarikad

...uskumatu, aga tõsi- koduaiast sai täna peotäie vaarikaid noppida (samas hommikul on vaja autoaken jääst puhtaks kraapida!).
Fotosüüdistus on siin, paremat fotokat polnud küll käepärast, aga marjad nägid väga isuäratavad välja ja lapse sõnul olid ka väga head! ;-)

November 3, 2011

Maali maalib! :-)

Täna hommikul tööle sôites räägiti raadios lastetubadest- mööblist ja muust. Mina olen ka viimasel ajal natuke meie laste tuba "tuuninud" ja kaunistanud. Kuigi ma olen varasest noorusest peale kunstiklassis käinud (ja kui sügavalt järgi môelda, siis isegi kirjakunsti ehk kalligraafia eriklassi lôpetanud), siis ega seda PÄRIS kunstiannet minu sees ikka suurt pole! ;-) Samas, ega need kunstitunnid nüüd päris mööda külge ei ole ka maha jooksnud ja vôibolla on isegi mingi jälje jätnud! Igal juhul on see andnud huvi ja julguse "kunstiteemaliste asjadega" tegeleda. Nii oli mul julgust, siis juba üle 5. aasta tagasi (kui ma alles meie Johannat ootasin) alustada suht suure, vaba käega tehtud seinamaalinguga laste (st. tol ajal veel vaid ühe lapse) tuppa.
Turnisin siis lae all oma suure kôhuga ja sain lossi valmis- alt vaadates küll veidi kööbakas, aga pole viga.... no selline veidi naivislik, siin on näha! :-) Siis sai  veel loodust sinna joonistatud- lilli, liblikaid ja siis nii ta jäi... kedagi teist ei häirinud see pooleli "maalisein", aga mina ise teadsin, et see ei näe välja nii, nagu ma plaanisin. 5 aastat möödus, vaatasin seda seina ja siis nüüd nädalajagu päevi tagasi vôtsin jälle pintslid kätte ja maalisin edasi. Tegin seinale ka väiksesed pildiraamid, kuhu lapsed saavad oma pilte väljanäitusele panna. Esimesel päeval oli neil kohe väljas sôbranna Lisette pildinäitus- tal on toredad ja värvirikkad tööd.
Ja siis saab erinevad tegelasi "maaaliseinale" elama panna. Nii elavad nüüd seal lôbusalt koos Muumipere ja kôrbes rändav elevandipoiss. Arturiga plaanisime môned rongid ja autod ka sinna juude tekitada, aga selleni pole veel jôudnud.Ühesônaga on meil nüüd lastetoa seinal selline pop maal, mida lapsed saavad vastavalt oma äranägemisele muuta ja oma lugu jutustama panna (ja kui ära tüütab, siis on olemas valge värv ja suur värvirull.... ).  

October 28, 2011

Viimased...

...jah, ega palju neid enam ju enam ei leia aiast, lilli, ma mõtlen.
Mõned üksikud on jäänud, kannikesed näiteks... pisikesed, aga kanged- esimeste hallaööde jõud pole nende peale hakanud.
Korjasin pisikese kimbukese... kuidagi armsalt sügisene... ja lõhn on neil imehea...

October 26, 2011

"Lambanahamaania"

No ma ei oska seda kuidagi teistmoodi kirjeldada, aga kui lapata värskeid välismaiseid (no ütleme siis rôhuga pôhjamaiseid) sisutusajakirju, siis on praktiliselt igas kodus kasutatud kuskil sisustuses lambanahku. See trend tuli juba minu arvates eelmise aasta alguses (koos paukuva pakasega, ma pakun :-))  ja selle aastaga on nagu kuidagi eriti "juurdunud". Küll on kodudes valgeid nahku, siis halle... küll pika karvaga, aga ka lühemaid krussis karvaga nahku kasutusel. Nii palju kui on erinevaid häid lambaid, nii palju on ilmselt ka erinevaid maitseid ja soove! :-)
Viimati jäi silma, et ka lemmikresto "Leib" kasutab nahku mônusalt oma sisustuses (eraldi pildil).
Meil on ka kodus see maania vôimust vôtnud- algas küll väga praktilistel pôhjustel- sai autotoolidele peale pandud, et seljal soojem oleks. Nüüd on meil lambanahku kodus pea kôikjal- pôrandal maas, et lastel oleks mônus mängida, diivani peal, et oleks mônus soe istuda. Ei, meil ei ole ole toas külm, aga kuidagi eriliselt mônus, teistmoodi soe on see, mis sellest nahast kehasse tuleb.
No ja need on ju ainult need nö traditsioonilised asjad, mis nahaga teha saab... on ka muid ideid: patju, ehteid... näiteks vaata siia. Ja muidugi see igivana tôde, et kelgu peale pole lapse pepu alla paremat sooja asja, kui just lambanahk ...
No kui teil nüüd ka lambanahasoov tuli, siis vaadake siia ja andke teada! :-)
FOTOD: Anna Kern, Hus&Hem

October 20, 2011

Kõrvitsa ja ebaküdoonia abielu

...supitaldrikus! :-) Ma ei armasta eriti toidust ja toidutegemisest kirjutada- põhiliselt sellepärast, et ma peaaegu kunagi ei suuda retsepti järgi midagi valmistada Isegi kui on täpsed kogused teada ja kõik koostisosad/ained kodus olemas, siis kipub mingi väike improvisatsioonlaine minust üle uhuma ja jälle olen teinud midagi hoopis teistmoodi, kui retseptis kirjas oli ;-). Ühesõnaga, päris sama maitsega rooga ei saa minu köögist kahel korral vist kunagi... minu loominguline mina lihtsalt ei luba sel sündida ;-). Ja nii oli ka täna, kui ma kõrvitsast suppi asusin tegema, avastasin, et kodus pole suitsujuust (no tavaliselt ju polegi), mis viimane kord supile selle õige meki andis. Valget veini ka polnud. Seega, vaatasin loomingulise pilguga külmkappi ja seal oli ema tehtud ebaküdooniad, need traditsioonilised st suhkrusiirupis. Paar väiksest surtsu seda hapu-magusat siirupit supi sisse ja oi kui huvitava meki see juurde andis. Siis oli veel Merevaiku kodus ja töts koort...särtsu jäi väheks... küüslauk tundus kuidagi huvitav ja limepipart... (kindlasti oli veel midagi, mis praegu meelde ei tule) ...peale krõbedat peekonit...

October 16, 2011

Sügishetki aiast

...täna hommikul aknast välja vaadates avanes selline pilt... see on see sügise armsam pool ilmselt...:-)

October 6, 2011

Jôulud lähenevad... :-)

Ei ma ei ole kalendris vale kuud ette keeranud, lihtsalt lugesin ajalehti hommikul! No neid pôhjanaabrite omi! ;-). Ja just see oktoobri algus olevat ôige müüki paisata esimesed selle-aastased trendikad jôuluehted ja -kaunistused! Suur "jôulude fänn" minus muidugi rôômustab, aga samas realist minus môtleb, et mis toimub... oktoobri algus ju alles, sügis just algas ametlikult!!! Aga see selleks! Eks ma siis hakkan ka vaikselt jôulumôtteid môtlema...
Kui see peaks kedagi veel huvitama, siis IKEA pakub selleks jôuluks välja sellise traditsioonilise ja maalähedase jôuluteema- "puna-valge" millele aksendiks halli ja ruudukangast. Motiivid on otse loodusest ja materjalid, mida jôulukaunistustes kasutada on ka väga looduslähedased- vilt, kasetoht, sammal, seened...

FOTO ülal: GreenGate.dk

IKEA jôulukataloog pole veel välja tulnud, aga môned nende uudised on juba ringlemas- jagan neid siis teiega ka! ;-).

September 29, 2011

Must... uue aja valge?!

Sai segane pealkiri, eks? ;-)
No see, mis ma tahan öelda, on see, et mulle- kui suurele valge värvi fännile- on hakanud must värv meeldima. No ja ma loodan, et see ei ole mingi depressioni märk... ;-) Igal juhul olen ma viimasel ajal märganud, et musta värvi majafassaadid (ma môtlen siis puitfassaadid) on väga sümpaatsed. See kontrast, mis tekib ümbritseva loodusega, on kuidagi eriline. Nüüd eriti sügisel... kollased-punased puud, veel rohetav maapind, sinine taevas ja siis must maja (valgete aknaraamidega muidugi) seal taustal- lihtsalt super!
Ja siis täna nägin ühe Rootsi köögimööblitootja TIBROKÖK reklaami, kus oli valges romatilises stiilis maakoduköögis ANNO täiesti tumemust sahvrikapp. Oi see meeldis mulle, nii see kapp (sellist tahaks ju endale koju!), kui kogu see komplekt köögina.
Meie koduköök sai (varsti pea 10 aastat tagasi) tehtud sellises suht ajatus stiilis (st maakodu stiilis), nii et kui uksed kohati käepidemekohtadest kulunud ei oleks (mis tegelikult ju otseselt ka ei häri, sest see on kuidagi mônusalt kulunud ilmega), siis veaks veel mitu head aega välja (ja ilmselt veab ka, kui nad ikka korraks värske värviga lasta üle vôôbata). Aga midagi uut ja värsket igatseks ju ikka sinna juurde. Ja kuigi selline sahvrikapp mulle väga meeldib, siis meie kööki ta  kohta ei leiaks, sest vaba seinapinda on meil köögis vähe alles. Aga alati on ju tore uusi asju näha ja need môttes oma koju sättida. Seekord siis sellised köögimôtted! :-)  
FOTOD: laenatud Tibrokök kodulehelt.

September 22, 2011

Sügismôtted

Ma ikka ei ole sügiseinimene- vot kohe üldse ei meeldi näiteks see tänane ilm! Vôi siis tegelikult ei saa nagu päris nii ka väita, sest oleneb ju millisest aknast vôi kust sa seda ilma vaatad. Tööl olles aknast välja vaadates tundub ilm masendav- kôhe, vihmane ja hall... no kindlasti mängib selle masendava pildi juures rolli ka see, et nina ees on suur hunnik pabereid, mis tuleb läbi töötada, koridorist on kuulda närviliste inimeste jutukuma, telefonid helisevad ja autod kimavad akna alt mööda, nagu oleks neil tuli takus...
Oleks kodus, istuks kamina ees, limpsiks lattet, loeks mônda mônusat raamatut vôi lappaks ajakirja ning kuulaks hea muusikat ...siis oleks ju täitsa ok! No seda kodus rahus kamina ees istumist ei ole muidugi  kuskilt loota, sest seda aeg, et saaks rahulikult kuskil istuda, ilma et lapsed toas ringi "tuututaks" ja hüppe- ning jooksuvôistlusi korraldaks, seda isegi ei mäleta... Viimati mäletan paari rahulikku päeva Saaremaalt, augustist, no tôe huvides tuleb lisada, et sealt tulime varem koju, sest hakkasime lapsi igatsema....;-) No saa siis sellest inimhingest ja tema tahtmistest aru! :-)              
Nüüd kaldus ju jutt sügisest eemale, aga igal juhul tunnen ma, et olen sügisel nagu veidi väsinud. Isegi reisimine ei tundu mulle sügisel kuidagi ihaldusväärne, sest ma tean, et mulle ei meeldi kojusaabumisega kaasnev stress- kodu on tavaliselt selline rôske-niiske (enne kui kütte sisse saab), rohi on pikk, mutid on tavaliselt pool hoovi üles kündnud, ôunapuude alused on märgade lehedega üle külvatud... ees terendab vaid töö. Kuidagi tahtmatult môtled siis, et saaks see sügis juba läbi ning hakkad vaikselt-vaikselt jôule ootama (oi mulle meeldib jôuluaeg, st jôuluootuse aeg). Talvega (no vähemalt viimastega) kaasneb ju ka lumi ja kui see paks lumi maha tuleb, siis katab valge vaip selle murettekitava maa-ala enda alla! No lund on vaja rookida, aga see on kuidagi toredam töö minu jaoks, kui mädaôunte ja lehtede kokkuriisumine! ;-)
Oh, tuli nüüd üks väga sügisevastane jutt- ei, mulle tegelikult ju meeldivad kôik meie aastaajad! Jalutada  päikeselisel sügispäeval värvikirjul külateel, seenemetsa pole ma sel aastal küll saanud, aga ma armastan sügisest seenemetsa, selle värve ja lôhnu...aga täna, täna jah on kuidagi selline hall sügispäev!
Tegelikult hakkasin ma kirjutama hoopis sellepärast, et leidsin PotteryBarn'ist môned toredad sügismôtted, kuidas üht halli sügispäeva küünalde, sügislehtede ja - andidega veidi värvilisemaks muuta!
Kaunist sügist!        

September 3, 2011

Prügikastitoolide uus elu


Mulle on alati vanad asjad alati meeldinud. "Vana asi" ei pruugi olla mingi üliväärtuslik antiikasi/ese, aga tal peab olema mingi "oma lugu" rääkida. Seepärast on mul alati valus vaadat, kui keegi mingi asja, millel tundub oma lugu olevat, lihtsalt ära viskab. Jah, lõputult ei saa ju kila-kola korjata, eriti kui asjal meie kodus mingit kindlat funktsiooni ei ole, aga...  Aga toolide juurde tagasi tulles, ca 1 aasta tagasi nägime ühe meie küla  lõkkeplatsil oma lõppu ootamas kaht vana tooli. Sõitsin vist nädal aega neist mööda, kuni rääkisin mehele, et äkki ikka küsiks, kas nad annaks nad meile... muidu niigi tuleroaks määratud. Siis kui mees küsima läks, siis tekkis omanikel muidugi tunne, et äkki on tõesti väärt kraam...aga siis oli vist piinlik nende ikka raha hakata küsima! ;-) Igal juhul said toolid meile (pildil üks neist, teine oli selline traditsiooniline kolme pulgaga Lutheri vabriku tool). Võtsin selle kole-vettinud polstri lahti, kangutasin välja hulga naelu. Mõlgutasin mõtteid, et värviks nad mõnda mõnusat värvi (stiilis supelsakste kohvik) ja püüaks ise uue polstri panna, aga kuna meie koju päris see stiil ei sobi ja ega üleliigset nokitsemiseaega ka pole, siis lõpetas töö siiski meie super sadulsepp Kuno. Ja toolid said toredad! Ja oma tähtis ülesanne on neil ka- meie tavapärase pika pidulaua äärdes saavad nüüd veel kaks külalist väärikatel toolidel istuda.

August 31, 2011

Šokolaadi lummuses

 Sügis jôudis kätte...kuidagi äkki... hommikuti lahtise varbaga suvekingades jalad juba külmetavad ja paar korda oleme juba ôhtuti kaminasse tuld teinud. Kuidagi tahtmatult vaatad kappi, et kas oleks midagi head, ilusat ja sooja selga panna...aga kapp on tühi!  ;-) St riidepuudel ruumi ei ole, aga selga pole midagi panna... nagu alati! Peaks sügiseks midagi endale soetama... tundub, et kuhu ma ka ei vaata,  siis kôikide rôivapoodide reklaamidelt vaatavad vastu kaunid neiud šokolaadi-karva riietes... oh ma ju armastan  šokolaadi! 
No igal juhul jäi mul silma ühe mu Rootsi lemmikpoe MQ reklaampilt ... selline kübar mul ju on juba aastaid (tôsi, käinud olen ma sellega vist vaid 1 kord)... ja  Stockholmi sôit on ees ootamas! :-)   

August 8, 2011

Minu unistuste aias...


...ehk üks môtisklus, mis pole üldse aiaga seotud! ;-)

Igal aastal vahetult enne pulmaaastapäeva avastan end netist otsimas kohta, kuhu minna pulmaastapäeva veetma. Me oleme tavaliselt olnud Eestis, kuskil SPAs, kus on mônus, rahulik ja looduskaunis... et saaks lihtsalt olla, ilma, et peaks kodustele toimetustele môtlema (vôi siis ainult môtlema, aga tegema ei peaks midagi!) no ja ei peaks lapsi taga ajama. Oleme olnud Ammende villas ja Strandis Pärnus, Pädastes, Saaremaa SPAdes...ongi vist need kohad- no ega me nüüd nii hirmus kaua pole ka abielus jôudnud olla! ;-). Sel aastal môtlesin, et äkki oleks hoopis Vôru-Kubijal, aga kuna just meie pulmaaastapäeval on seal Singer-Vingeri kontsert ja hotell pôhiliselt kontserdikülastajate päralt, siis ei haakunud see nagu minu môttega olla rahulikult. Seega jäi seekord jälle kaalukausile Saaremaa (määravaks said SPA kinkekaardi, mida olime sünnipäevaks saanud).
Aga tegelikult mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult kirjutada, see oli alles sissejuhatus! ;-) Ma sattusin täna nimelt ühele kodukale, kuhu olin ka varem sattunud. Môtlesin taas, et küll on kahju, et meil Eestis ei ole selliseid ilusaid kodumajutusi, nagu näiteks see koht siin In My Garden B&B. See imearmas majutusasutus Rootsis, Mariefredis. Seal on vaid 4 tuba/sviiti ja môeldud selleks, et sellised minusugused "ilusate asjade nautijad" saaks tôesti elada kogu selle ilu keskel ja nautida. Iga tuba on veidi erineva stiiliga, aga läbivaks jooneks on mugavus ja romanika (ja seda igas details).(Vôibolla on seal seda detaili ja sitsi-satsi nats liiga palju, aga vähemalt on vaeva nähtud! ;-)). Kunagi tahtsin ma meile ka sinna ööbimist panna, aga kuna nad alla 10-aastaseid (ja üle 1-aastaseid) lapsi sinna väga ei soovi (kuna tubades on palju antiiki ja kogu kontsept on see, et emmed-issid tulevad sinna puhkma), siis jäi meil see külastus ära. Aga kunagi äkki....
Meil Eestis on ju ka palju toredaid turisimitalusid ja kodumajutused on ka ju olemas, aga need on enamasti kuidagi teist stiili. Sinna oodatakse palju rahvast, suvepäevalisi, pidulisi ja rahvast, kes möllust lugu peab. Ja kui on juba oodata suurt rahvamassi, siis detailidele enam niiväga rôhku ei panda (no lihtsam näide, et ostetakse ikka need voodid ja voodipesud, mis kôige odavamad, mitte need, mis kôige maitsekamad ja paremini sobiks!). Majanduslikult môeldes täiesti loogiline, aga mônikord vôiks siiski ka maitsekus midagi väärt olla... Tihtipeale on meie turismitalud aiad ja majad väliselt tôelised pärlid, aga just sisekujundusega tômmatakse hubasusele rasvane kriips peale.  
Igal juhul on meil vähe kohti, kui kuskil niisama olla ja ümbritsevat nautida, môned spa-protseduurid vôtta, äkki väike jalutuskäik ning piknik ja hiljem ôhtusöök... no Pädaste selleks ideaalne koht, Ammende ka... aga nende juures on môned miinused ja need pôhimiinused jäävad just rahakotti...;-)
Aga selle Mariefred'i juurde tagasi tulles, siis on see üks armsamaid väikelinnu Rootsis, minu arvates- seal on kuulus Gripsholmi loss, Rootsi vanim hotell Gripsholms värdshus (koht, mida ma oma elu lôpuni ei unusta, sest seal olid mu elu vist seni kôige närvesöövamad hetked- meie väike Johanna, toona ca 2 aastane kadus restoranist nagu tina tuhka- selgus, tegi iseseivaid hotelliavasturetki. Aga lôpp hea, kôik hea!). Ûhesônaga üks ilus-armas väikelinn, kus tegelikult niiväga palju teha pole, kus on aga kaunis loodus, ilusad majad ja eriliselt hea aura!

August 3, 2011

Kiiver

Ma sain eile ka oma ratta parandusest kätte ja tegin ühe tiiru. Liugles küll paremini asfaldil, kruusateel sôitmine oli endiselt vaevaline, aga see ei ole ilmselt ratta viga ;-). Igal juhul, kui paaril korral suur veoauto seljatagant hirmsal kiirusel lähenes, siis môtlesin, et kus mu kiiver on. Mul on kiiver küll, aga kuna rattasôitu pole palju olnud, siis on ta kuskile seisma jäänud ja hetkel ma ei tea täpselt, kus ta on. Samas, ega ta ju mingi selline asi ei ole ka, mida pähe tahaks panna- ma saan aru küll, et ta on vajalik, aga ilus ta ju ei ole! No eriti kui sôidad lillelise kleidiga poodi, siis see rattakiiver teab mis tore selle kompleti juurde ju pole. Ûkskord lausa môtlesin, et tellin endale ühe sellise ilusa Yakkay  kiivri, aga see oli nii kallis ja tol hetkel nad vist ei saatnud otse Eestisse ka. Nüüd peaks juba siia saama ka tellida (kuskil poes pole veel näinud, aga ega otsinud ei ole ka), aga suht kallis on ikka... aga samas väga armas ja ilus! ♥

July 13, 2011

Lihtsate asjade võlu...

...suvine põld, mets ja taevas...ehk ilu oma kodukandist! Ei ole ju palju vaja, et tunda, et kodus on niii ilus ja mõnus!

July 1, 2011

Imelised beebifotod





Nüüd, kui ma hakkan sellest fotoasjandusest juba naaatukene taipama, siis üha suurem on minu imetlus, kui näen, kui ilusaid fotosid oskavad inimesed teha! Imetlus on veelgi suurem, kui ma veel tean, et need ei ole 7 maa ja mere taga elavad peeneid fotokunstikoole läbi käinud oma mullis elavad elukunstnikud, vaid inimesed, kes elavad siin meie läheduses, kasvatavad samamoodi väikseid lapsi, tegelevad igapäevasjadega ning teevad selle kôige vahel läbi mône fotokursuse ja ongi valmis fotograafid! No eks siin mängib kaasa kindlasti ka kaasasündinud anne ning hea fotosilm, aga tore on see, et osatakse seda annet märgata ja seda ära kasutada!
Nele on üks selline! Lihtsalt vôttis käte ja hakkas fotograafiks! :-) Ja teeb nii imearmsaid fotosid, nagu näiteks see üks siin! Selle konkreetse pildi kauplesin ma tema käest endale, sest sellel väikesel Madlil on pildil peas minu tehtud vildiôis!! ;-) Aga veel rohkem Nele imekauneid fotosid leiate siit!
Foto: by Nele Tasane  

June 21, 2011

Imedemaa ehteid
















Ükspäev jäi mu pilk peale ehtereklaamile. Mul on küll endal päris palju ehteid, aga ma ei saaks öelda, et ma olen tubli ehetekandja. Väga harva juhtub seda, et on meeles ära vahetada kôrvarôngad, heal juhul rändab môni käevôru käele. Väikesed kullakôlinad pole mulle kunagi eriti meeldinud, küll aga hôbe ja eriti suured, nö iseloomuga ehted. Kui te nüüd kôrvalolevat pilti vaatate, siis saate aru, et need ehted jäid mulle silma! :-) Ma saan aru, et kindasti ei ole need ehted (sôrmused) sellised, mida oleks mugav kanda, aga nende juures oli midagi, mis pani neid imetlema. Igal juhul on tegemist Taani ehtekunstniku Alidra Alić ehetega, eriti meelib mulle tema sari "Flora", no ja "Alice imedemaal" on ka armas.

June 17, 2011

Pojengid

...ühed minu suured lemmikud. Just sellised nupud, mis on veidi-veidi avanenud on minu arvates imeilusad. Ja lõhnavad ka hästi! Minu kõige suuremad lemmikud pole veel avanenud- need on õrn-õrn roosad (arvastite juba eks !? ;-))!

June 14, 2011

Inspiratsiooni roosiõiest

...ega mul pole palju vaja, minu lemmikroos ("Ritausma") lööb õide ja mina kohe prossi/peaehet meisterdama!
Tegin "roosiõie" külge sellise aasa, et saab lõksuga juustesse panna või siis prossiks, kuidas meeldib! Johannale väga meeldis... ikkagi roosa! :-)


Võib ka sõrmusena kasutada! ;-)